José Teixeira hamutuk ho DTA hahu iha 2013 hafoin kumpre ona mandatu nu’udar deputadu iha Parlamentu Nasional (2007 to'o 2012) no mós sai membru Governu (2002 to'o 2007). Nia prátika foka liu ba direitu ambientál, enerjia renovável, rezolusaun litíjiu, investimentu doméstiku no estranjeiru, turismu, mina no gás, no infraestrutura.
Hanesan eis-Ministru, Vise-Ministru no Sekretáriu Estadu Rekursus Naturais, Minerais no Polítika Enerjetika, no Sekretariu Estadu Turismu, Investimentu no Ambiente, José mos tama iha grupu arkitetu prinsipál ba lei no regulamentu sira Timor-Leste nian kona-ba petróleu, fundu soberanu, lei sosiedade komersiál, no lei kona-ba investimentu internu no esternu. José mós halo supervizaun ba konkluzaun estudu dahuluk Governu Timor-Leste nian kona-ba enerjia renovavel, hanesan enerjia solar, enerjia idroeletrika, enerjia anin no biogás, no hahú prosesu atu Timor-Leste sai membru ba Inisiativa Transparensia Industria Estrativa (EITI – Extractive Industries Transparency Initiative).
Husi tinan 2004 to'o 2006, José lidera ekipa Governu Timor-Leste nian iha negosiasaun ho Governu Australia kona-ba akordu fahe rekursu tasi nian iha Tasi Timor ne'ebé to’o ikus asina Tratadu kona-ba Akordu Tasi nian balun iha Tasi Timor (CMATS – Treaty Concerning Certain Maritime Arrangements in the Timor Sea). Nia mós servisu nu'udar Komisariu ida-ne'ebé reprezenta Timor-Leste iha Área Konjunta Dezenvolvimentu Petroliferu Tasi Timor (JPDA – Timor Sea Joint Petroleum Development Area) no tuir mai nu'udar membru ida-ne'ebé reprezenta Timor-Leste iha Konsellu Ministerial JPDA nian.
José Teixeira simu konvite beibeik husi organizasaun internasionál sira, Ministru sira sira no Komisaun Parlamentar sira atu fó konsellu kona-ba proposta lejizlativa sira. Foin lalais ne'e nia envolve iha diskusaun Komisaun Parlamentar A nian kona-ba Pakote Reforma Judisiál. Nia mós tulun Banku Dezenvolvimentu Aziatiku (ADB – Asian Development Bank) kona-ba reforma arbitrajen internasionál iha Timor-Leste (nu’udar peritu juridiku nasional), iha kontestu projetu ida-ne'ebé luan liu hodi tulun hadia investimentu iha rejiaun Pasifiku Sul.
José mós nafatin dedika-an no ativu iha asaun polítika ambientál nian, no foin lalais ne'e (2021-2022) elabora Dekretu-Lei kona-ba kontrolu importasaun no esportasaun substánsia ne’ebe hakiak kamada ozonu no hidrofluorokarbonetu sira tuir Protokolu Montreal kona-ba Substánsia ne’ebe Hakiak Kamada Ozonu (Montreal Protocol on Substances that Deplete the Ozone Layer), atu asegura Timor-Leste nia kumprimentu no asensaun ba Konvensaun Kigali. Iha projetu ida-ne'e, hanesan mos iha projetu sira seluk ne'ebé antes ida ne'e, José hatudu ninia talentu hodi halo konsulta ho ministériu sira no parte interesada sira seluk, inklui preparasaun no hala'o konsulta públika iha nivel nasionál.
José nu'udar Asosiadu ho Chartered Institute of Arbitrators (Singapura). Nia mós nu'udar membru Konsellu Superiór Ministériu Públiku (2015 to’o 2023) no tuur iha Konsellu Konsultivu Fundu Petroliferu – Timor-Leste (2013 to'o 2018). Iha Juñu 2022, nia hetan nomeasaun nu'udar membru Komisaun Rekrutamentu no Selesaun ba Supremu Tribunal Justisa dahuluk Timor-Leste nian no Tribunal Rekursu.
José iha Bachelor of Arts (Politika no Istoria Ekonomika) husi University of New England no Bachelor of Laws husi University of Queensland. Molok fila fali ba Timor-Leste, José servisu nu'udar advogadu iha Queensland, Austrália, hodi pratika liu-liu iha kontensiozu komersiál no imobiliáriu, direitu planeamentu no dezenvolvimentu, direitu administrativu no konstitusionál, direitu fiskál, direitu títulu nativu no direitu rekursu.
José hatene ko'alia inglés, tétum, portugés no español.